| Tegutsemise esimestest päevadest alates oleme oma töö üles ehitanud inseneride ja filoloogide tihedas koostöös tekkivale sünergiale. |
Miks on tõlke toimetamine oluline?
Lühidalt: tõlke õigsuse ja täielikkuse kontrollimiseks, teksti arusaadavuse parandamiseks. On ju tõlkija alati natuke rohkem algteksti sõnades ja lausestuses kinni, toimetaja loeb teksti läbi juba üldisema pilguga.
Tõlketeksti toimetamine on meie teenuses alati sisaldunud.
Tõlkija sõnastatud tekst on esialgseks variandiks meie kontoris töötavatele toimetajatele, kes tõlke algmaterjaliga võrreldes sõna-sõnalt üle kontrollivad. Milleks? — küsib nii mõnigi, kes tõlketöid varem tellinud ja üle lugenud pole. Paljud, kes on olnud sunnitud tõlkijalt saadud tekste olulisel määral ümber tegema, enam selle kohta ei päri ja eelistavad saada sellise tõlketeksti, mis on võimalikult kasutusvalmis. Meie, kes me teeme seda tööd iga päev, näeme, et ka parim tõlkija on vahel midagi vahele jätnud või algteksti lausest valesti aru saanud.
Näide
...
Näide
Võib tunduda uskumatu, kuid üks tõlkijate levinumatest vigadest on tõlkesse vastandsõna kirjutamine. Ja sellist eksimust enamasti algtekstiga võrdlemata ja ainult tõlketeksti üle lugedes ei märka, kuid samas võib mingi seadme korral kas või lihtne „üles” ja „alla” äravahetamine osutuda lausa eluohtlikuks. Ka majandusaruandes võib deebeti ja kreediti segiminemine või vale aastaarv muuta kogu teksti mõtet. Vaid üks liigne null võib muuta rahasumma suurusjärku…
Teise probleemina võib nimetada võõrsõnu, mille kasutamine tõlketekstis võib küll esialgu jätta asjaliku mulje, kuid täpsemal järelemõtlemisel selgub, et sageli need hoopis eksitavad, sest sama võõrtüve tähenduspiirid ja stiilivarjund ei pruugi eri keeltes kattuda.
Meie toimetaja töö seisneb eelkõige teksti loogilises kontrollimises: kas tõlkelause mõte vastab algtekstile ja sobib konteksti, kas konkreetne termin on eeldatavale lugejaskonnale arusaadav, kas tekstis kasutatavad terminid moodustavad omavahel süsteemi ja on kooskõlas käsitletava valdkonna terminoloogiaga. Toimetaja loeb teksti tõlkijast kiiremini läbi: see aitab märgata stiililist ning sõnavaralist ebaühtlust. Seda toetab ka tekstiga süstemaatilise töötamise harjumus ja toimetaja igapäevase töö käigus täienev kogemus: ta tunneb ära, mida konkreetses tekstis peab kontrollima ja millistele allikatele seejuures toetuma.
Oluline on see, et tekstiga töötab põhjalikult ka teine inimene, sest tõlkija ise ei pruugi oma vigu märgata. Samas annab selline süsteem võimaluse kombineerida optimaalseim tõlkija–toimetaja(te) ahel, milles ühendatakse kitsamad erialateadmised ja laiem kogemustepagas, nn kõhutunne inseneril ja keelenüansside tunnetus filoloogil või hoopis juriidilised ja majandusteadmised, eri keelte valdamine. Peamiselt ühe eriala piires mõtlev inimene ei pruugi märgata, kui tema kasutatav termin ei sobi kokku muude valdkondade terminoloogiaga. Toimetajale, kes töötab paljude erinevate tekstidega, torkab selline ebakõla aga silma.
Näide
...
Näide
Näiteks elektriinseneride poolt viimasel ajal kasutusele võetud „säte” seadme seadeväärtuse tähenduses tekitab õigustekste tundval inimesel võõristust, sest ta on harjunud seda sõna kasutama seadusesätte tähenduses.
Vihje
...
Vihje
Ka igas Euroopa Liidu dokumendis, mida viimastel aastatel tuleb rohkesti tõlkida, läheb vaja nii konkreetse valdkonna kui ka juriidilise sõnavara valdamist. Samuti võib olla lepinguga. Üks inimene ei suuda olla iga ala spetsialist, kogu maailm liigub spetsialiseerumise suunas. Seetõttu valmib parim tõlge mitme eriala asjatundjate koostöös.
Peame oluliseks, et tõlgitud teksti loeb läbi kogenud toimetaja, mitte lihtsalt teine tõlkija või erialaspetsialist, kellel pole tekstidega töötamise ülevaatlikku kogemust. Toimetamistöö vajab üldistusvõimet ja detailitäpsust, elukogemust, oskust töötada korraga paljude materjalidega ning orienteerumisvõimet tänapäevases infotulvas. Toimetaja käest käivad läbi paljude tõlkide ja erialaspetsialistide kirjutatud tekstid. See töö on unikaalne võimalus end väga intensiivses tempos kurssi viia mingi valdkonna mõtteviisiga.
Meie toimetajad — insenerid ja filoloogid — töötavad üheskoos meie kontoris, kus nad saavad nii omavahel konsulteerida kui ka kasutada siia kogutud ulatuslikke abimaterjale. Neid võimalusi tõlkevaldkonnas laialt levinud kodustöötamise korral ei ole.
|